Ämmaemandusest ja sünnitusabist

16. okt. 2014
Ämmaemandusest ja sünnitusabist
Triple Goddess. Amy Swagman Mandala

Kui ma olin noorem, arvasin, et võin muuta maailma.Nüüd, kui ma olen töötanud üle kahekümne aasta, ei vaimustu ma enam ämmaemanduse arendamisest ühiskondlikul tasandil. Hoopis muud asjad on muutunud tähtsamaks.

Kui sa saad olla ühe ilusa sünnituse juures: kus sünnitav naine tunneb oma keha. Ta ei ole mõelnud ennast hädaliseks abisaajaks, vaid on täis sünnitamise jõudu ning valmis iseeneslikult kulgevaks protsessiks.

Selliseid sünnitusi on olemas. Ka minu töökohas, suures haiglas, kus ämmaemandana oled ainult kõrvalviibija. Siis võid näha, et ilma " valusid leevendamata" on võimalik neid täiesti taluda ning ilma "õiget pressimist" õpetamata on võimalik last sünnitada. Ja pärast veel ülimalt õnnelik olla.

 

Sellistel sünnitustel on väga õrn iseloom, mida võib kergesti rikkuda.  Seda nimetatakse loomulikuks sünnituseks. Ükskõik, milline on sünnituskogemus, kuid sünnitamise päev tuleb igaühele kogu eluks kaasa. Ja väga tahaks , et see oleks midagi, mille üle kogu ülejäänud elu uhke olla.

Muidugi, väärtushinnangud on meil kõigil erinevad ja seda saab ning tulebki ka sünnitamise juures arvestada. Jaa, ka loomupäraselt kulgenud sünnituste hulgas tekib probleeme või muresid. Kuid millegipärast on nii, et meditsiiniliselt "abistatud" sünnituste osakaal aina tõuseb ja selliste ilma vahele segamiseta sünnituste osakaal aina väheneb. Ei tahaks, et need lausa haruldusteks muutuksid. Sünnitusabi on selline ala, kus sa ei saa korraga kõigile meele järgi olla.

 

Seega olengi hakanud tegelema asjadega, mida saab rakendada nii haiglapraktikas kui väljaspool seda. Elu loomulikku kulgu soosivatele seisukohtadela tuginedes. Ise mõtlen, et kui me noortele ämmaemandatele suudame selgeks õpetada, kui kaunis ilma vahele segamata sünnitamine võib olla või et mõtle iseseisvalt ning  hinda inimesi nende tegude järgi, siis on kõik hästi.

 

Armastusega, Piia